Kelmid kasutavad e-kirjades ja SMS-ides sageli pankade, riigiasutuste, kullerfirmade ja teiste tuntud organisatsioonide nime. Sisu võib näha välja usutav ja tuttav, kuid saatja andmeid või veebiaadressi lähemalt kontrollides võib selguda, et tegemist on pettusega.
Enne lingile vajutamist tuleb kindlasti kontrollida, kes e-kirja või sõnumi tegelikult saatis ning millisele veebiaadressile püütakse kasutajat suunata.
Ära ava kirjas olevaid linke
RIA soovitab vältida e-kirja või sõnumi sisus olevatele linkidele vajutamist ja trükkida aadress ise käsitsi veebilehitseja aadressiribale või kasutada ametliku veebilehe leidmiseks otsingumootorit. „Seejuures keri mööda reklaamidest ja vali otsingumootorist päris tulemus. Kui veebileht tundub kahtlane, siis ära sisesta paroole, PIN-koode, pangakaardiandmeid ega muid isikuandmeid,“ soovitab RIA.
Petulehed levivad ka sotsiaalmeedias
Petulehti levitatakse ka sotsiaalmeedias, kus inimesi meelitatakse näiteks uudisteportaale jäljendavatele veebilehtedele. Selliseid võltsitud lehti kasutatakse sageli investeerimispettustes, et võita inimeste usaldus ja meelitada neid raha investeerima. RIA hinnangul on ka nendest lehtedest oluline teada anda, et kaitsta teisi, kes ei pruugi märgata, et tegemist on võltsinguga.
Küberturvalisuse kuul ehk oktoobris võtab RIA koos partneritega tähelepanu alla petulehed ning kutsub inimesi neist teada andma. 12. oktoobrist 8. novembrini kestvas kampaanias osalevad nii Elisa, Enefit, politsei- ja piirivalveamet, Omniva kui SEB.
