Sünni registreerimine

Registripidaja Ivi Teras
Vallamaja II korrus Swedbank peal
Telefon: 6339 329

Vastuvõtuajad:

E-N 8.00-12.30, 13.30-17.00
    R 8.00-12.30, 13.30-16.00

 

Ardu teeninduspunkt Ardus Kesk tee 6
Telefon: 6083 324
E-N 8.00-12.00, 13.00-17.00
    R 8.00-12.00, 13.00-15.00
 

Sünni registreerimine

(1) Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui:
1) laps sünnib Eestis;
2) lapse vanema elukoht on Eestis või
3) lapse vanemal on Eesti kodakondsus.

 

Sünni registreerimise avaldus

(1) Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

(2) Kui lapse ema ei ole abielus ja lapse isa ei ole esitanud isaduse omaksvõtu avaldust, selgitab perekonnaseisuametnik avaldajale isaduse omaksvõtu avalduse esitamise võimalust, samuti võimalust nõuda põlvnemise tuvastamist kohtu korras.

 

Kui abielus olev vanem tuleb sündi registreerima üksi, siis peab tal kaasas olema teise vanema kirjalik nõusolek lapsele nime panekuks.

 

Vanemate ja eestkostja andmete registreerimine

(1) Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või emadust tuvastava kohtulahendi alusel.

(2) Lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 26 (edaspidi PTS) nimetatud isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel.

(3) Lapse emaga abielus oleva mehe andmeid ei kanta isa andmetena rahvastikuregistrisse üksnes juhul, kui abikaasad on selle kohta esitanud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse vastavalt perekonnaseaduse §-le 85. Ühise avalduse võib esitada isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt kinnitatuna. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik.

(4) Kui vanem on surnud, esitatakse perekonnaseisuasutusele vanema surma tõendav dokument.

(5) Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed registrisse kandmata.

(6) Lapsele määratud eestkostja andmed kantakse rahvastikuregistrisse eestkostja määramise kohtumääruse alusel.

 

Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitamine

(1) Põlvnemise kinnitamiseks esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik.

(2) Kui isaduse võtab omaks või omaksvõtuks annab nõusoleku alaealine isik või piiratud teovõimega täisealine isik, tuleb avaldusele lisada isiku seadusliku esindaja nõusolek.

(3) PTS § 26 lõikes 1 nimetatud tahteavaldusi vastu võttes selgitab perekonnaseisuametnik või konsulaarametnik asjaomasele isikule tema tahteavalduse õiguslikke tagajärgi.

(4) Kui lapse ema on surnud, annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks lapse seaduslik esindaja.

(5) Kui on alust arvata, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, võib avalduse esitada naise raseduse ajal.

 

Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses esitatavad lisaandmed

Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast lapse sünni registreerimist, siis esitatakse isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduses lisaks PTS § 9 lõikes 5 nimetatud andmetele:
1) lapse isikunimi, isikukood ja kodakondsus;
2) lapse ema isikunimi ja isikukood;
3) vanema hooldusõiguse muudatused.

 

Isaduse omaksvõtu kanne

(1) Kui isaduse omaksvõtt toimub koos sünni registreerimisega, siis eraldi kannet isaduse omaksvõtuks ei tehta.

(2) Kui isaduse omaksvõtt ei toimu lapse sünni registreerimisega samal ajal, siis sisaldab isaduse omaksvõtu kanne järgmisi andmeid:
1) lapse isikunimi, isikukood ja kodakondsus;
2) isa isikunimi ja isikukood.

 

Hooldusõiguse registreerimine

(1) Kui lapse vanemad on omavahel abielus või on abiellunud pärast lapse sündi, kantakse rahvastikuregistrisse andmed ühise hooldusõiguse kohta.

(2) Kui vanemad ei ole omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades, kas nad soovivad teostada vanema hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale. Perekonnaseisuametnik selgitab neile ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, võimalust jätta hooldusõigus üksnes ühele vanemale ning lapse sünni registreerimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi

 

Sünnitõend

(1) Sünni tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest:
1) sündinu isikunimi, isikukood, sünniaeg- ja sünnikoht;
2) sündinu mõlema vanema isikunimi, isikukood ja sünniaeg.

(2) Sündinu ja tema vanemate isikunimed esitatakse sünnitõendil kande tegemise seisuga. Avaldaja soovil lisatakse sünnitõendile väljavõte sündinu või vanemate nime või muude PTS § 30 lõikes 1 nimetatud andmete muudatustest.

(3) Lapsendatu sünnitõendil esitatakse andmed lapsendamisjärgse seisuga. Lapsendamiseelseid andmeid väljastatakse üksnes täisealise lapsendatu taotlusel.

(4) Taotluse korral lisatakse sünnitõendile väljavõte muudest andmetest.

(5) Sünnitõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

 

Ühekordne sünnitoetus

Kose valla ühekordne sünnitoetus on 400€.

 

Mis lapse nimeks saab?
Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema ettepanekul. Kui lapse sündi registreerib vaid üks vanematest, siis on vajalik esitada teise vanema kirjalik nõusolek. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab eestkosteasutus, milline eesnimi lapsele antakse. Nimeseadus § 8

Eesnimi võib koosneda:
· andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
· kohaldamisel ühest või mitmest nimest.

Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.

Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
· tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
· isiku soole mittevastavat nime;
· üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. § 7


Elusalt sündinud lapsele antakse:

· vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
· erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
· ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.

Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb abiellumisel antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. (Nimeseadus § 8)       
Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.
Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele (Nimeseadus §5)

 

Kuidas muuta välismaal väljaantud sünnitõend või sünnitunnistus legaalseks Eesti Vabariigis?
Selleks tuleb välisriigis väljaantud sünnitunnistus selle väljaandnud maa vastavas ametkonnas kas legaliseerida või kinnitada apostilliga.
Lapsele isikukoodi saamiseks tuleb sünnitõend või sünnitunnistus esitada rahvastikuregistrisse kandmiseks Tallinnas Pärnu mnt 67, tel 6 45 74 81 sõltumata elukohast Eesti piires.

 

VANEMA HOOLDUSÕIGUS
Vanema hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab isikuhooldust (õigust hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldust (õigust hoolitseda lapse vara eest) ning õigust otsustada lapsega seotud asju. Lapse ülalpidamiskohustus on ka vanemal, kellele hooldusõigus ei kuulu.

ISIKUHOOLDUS
Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus
- last kasvatada
- lapse järele valvata ja tema viibimiskohta määrata
- lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda
- nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab
- määrata need kolmandad isikud, kellega lapse võib suhelda.

VARAHOOLDUS
Varahooldus on õigust ja kohustust
- valitseda lapse vara
- last varalistes küsimustes esindada.

HOOLDUSÕIGUSE KUULUVUS
Omavahel abielus olevatel vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele vanematest.

LAPSE ESINDAMINE
Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Vanem võib last esindada üksinda, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on selles konkreetses asjas antud kohtu poolt üle otsustusõigus. Ka juhul, kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, võib üks vanem teha lapse huvides vajalikke tehinguid ja toiminguid. Sel juhul peab aga nendest tehingutest või toimingutest teist vanemat viivitamata teavitama. Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut.

HOOLDUSÕIGUSE PIIRAMINE, MUUTMINE JA PEATUMINE 
Hooldusõigust piiravaid meetmeid rakendab kohus. Vastava piirangu kohaldamisel lähtub kohus lapse huvidest. Kui mõlemad vanemad või üks vanem soovib muuta lapse hooldusõiguse kuuluvust, siis hooldusõiguse ülekandmise otsuse teeb kohus.
Kui vanem ei saa last esindada kas oma teovõime piiramise tõttu või faktiliste takistuste tõttu, mis ei võimalda vanemal hooldusõigust teostada, siis selle vanema hooldusõigus peatub või peatatakse see kohtu poolt. Kui mõlema vanema hooldusõigus peatud, määrab kohus lapsele esieestkostja.
Hooldusõiguse piiramise menetlus kohtus on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (§ 550 hagita perekonnaasjad).

SUHTLUSÕIGUS
Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Ka vanemal, kellele ei kuulu lapse hooldusõigus, on õigus lapsega suhelda. Suhtlusõigust võib piirata kohus.

OTSUSTUSÕIGUS
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud asju ühiselt. Vanemal, kelle juures laps elab või viibib teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) küsimusi ilma teise vanemata konsulteerimata.