Tuhala kirik

Tuhala kirik valmis 1777. aastal. Kirikus on 17. sajandist pärit haruldane kantsel-altar.

Saula siniallikad

Üks Saula siniallikatest. Rahvapärimuse järgi pidi siin käies tingimata ohverdama, muidu tuli Siniallika Tölp koju järgi.  

Skulptuurid Sulu talu õuel

Sulu talu õuel Nõiakaevu juures on avatud Ülo Õuna (1940-1988) skulptuuride alaline näitus. Nii on läheduses suvekodu omanud kunstniku soov. 

Tuhala (nõiakaev)

TUHALA on paikkond Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 29 väikeselohulist kultusekivi, 2 kivikalmet, 3 hiiekohta jm. Esmakordselt mainitakse Tuhala küla "Taani Hindamisraamatus" 1241, Kataveskit 1447 ja Tuhala (Toal) mõisa 1468. aastal.
www.tuhalalooduskeskus.ee

Ravila mõis

Peahoone sissekäik palkoniga.
Praegune Ravila Mõis OÜ

Hiiekadakas

Enam kui 300 aasta vanune hiiekadakas Kataveski talu  

maal, mille ees vanasti kübarat kergitati.      

                

Kose kirik

Kose kirik on üks vanemaid Eestis, mis ehitati varsti peale Tallinna asutamist, umbes 1230. aastal. Esialgsest kirikust on säilinud vaid müürid, Rootsi ajal ülesehitatust aga roidvõlvidega koor ja torn. 

Kose-Uuemõisa mõis

 

 

Kose-Uuemõisa mõis on üks vanemaid mõisu Eestis, kirjalikult esmakordselt mainitud 1340. aastal Nova Curia nime all. Mõis hävitati Liivi sõja ajal vene vägede poolt. Poolteist sajandit kuulus mõis Tiesenhausenitele, viimaseks mõisaomanikuks oli Natalja von Uexküll. Praegu asub vanas härrastemajas Kosejõe kool ja Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumi arhiiv. 

 

Kose-Uuemõisa park

Möödunud sajandil rajatud Kose-Uuemõisa pargis kasvab üle 80 puu- ja põõsaliigi ning park on koduks ligi sajale linnuliigile. Rahvapärimuse järgi olevat tiik kaevatud ühe ööga mõisahärra käsul prouale sünnipäevaks. 

Ojasool asub Ojasoo ehk Vana - Harmi mõisahoone; Eesti üks jämedamaid euroopa lehiseid (üm.4,15m); jalakad; Ojasoo mänd; Uus - Harmi mõisahoone, kus asub Harmi põhikool, mida ümbritseb suur korrastatud põlispark.

 

Äksi teeristil asub maakividest endine meiereihoone, selle kõrval on siinkandi suurim rändrahn (ümb.25,4 m), huvitava kujuga muistne ohvrikivi. Kunagi olid siin ka kool, seltsimaja ja kauplus, kaasaegne mudelautode rada ja paabulindude kasvandus Ernsti talus.

 

Admiral Johan Pitka (1872-1944) memoriaal (2001) asub Lemo- ehk Lemmumäel, seal on ka mälestuskivid tema kolmele pojale ja Jaagu talu peremehele Oskar Nõmmelale. J.Pitka oli Vabadussõja kangelane, Kaitseliidu looja, mereväe ülemjuhataja, soomusrongide ehitaja, kapten ja kirjanik, veel 72-aastasena organiseeris ta eriüksuse sissetungiva Punaarmee vastu võitlemiseks. Pärast Eesti anastamist varjas ta end siinses Jaagu talus, arvatavalt on siin tema viimne puhkepaik.