Toimetulekutoetus ja peretoetus

TOIMETULEKUTOETUS

Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele.  Toimetulekutoetust maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. Puuduse leevendamiseks kasutavad kohalikud omavalitsused vastavalt olukorrale nii sotsiaalteenuseid kui ka muud sotsiaalabi. Toimetulekutoetust makstakse siis, kui kõik muud vaesuse ja puuduse leevendamise abinõud on osutunud ebapiisavaks.

Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. 

Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on võrdne perekonna esimese liikme toimetulekupiiriga. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiir 2016. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 130 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2016. aastal 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus.  

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 

oimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. 

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased juhul, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. 

Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonnasissetulekute hulka:

  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppasustuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
  • vajaduspõhist peretoetust.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Vastavalt Kose Vallavolikogu 21.05.2015 istungil vastu võetud määrusele nr. „Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine" võetakse  toimetulekutoetuse arvestamisel aluseks jooksval  kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud järgmiste piirmäärade ulatuses:

1) üür – kuni 2 eurot 1 m2 kohta kuus;

2) korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu – kuni 1 euro 1 m2 kohta kuus;

3) korteelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse – kuni 1 euro 1 m2 kohta kuus;

4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus - kuni 11,50 eurot ühe pereliikme kohta kuus;

5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus  - kuni 17,25 eurot ühe pereliikme kohta kuus;

6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 3,50 eurot 1 m2 kohta kuus;

7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 25 eurot ühe pereliikme kohta kuus;

8) majapidamisgaasi maksumus kuni 12,80 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 6,40 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus;

9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualunepind kuni 0,13 eurot 1 m2 kohta kuus;

10) hoonekindlustusekulu kuni 0,13 eurot 1 m2 kohta kuus;

11) olmejäärmete veotasu kuni 2.50 eurot ühe  pereliikme kohta kuus.

 Kuhu pöörduda?

Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus.

Toetuse taotleja esitab toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt 20. kuupäevaks vallavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta alaliselt või püsivalt elab..

Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetus määramata:

1. töövõimelisele 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud pakutud sobivast tööst või osalemast tööturuteenuses või valla- või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses või õppeprotsessis;

2. isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;

3. kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

 

VAJADUSPÕHINE PERETOETUS

Vajaduspõhine peretoetus on toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele. Vajaduspõhist peretoetust määrab ja maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 

Vajaduspõhise peretoetuse taotlemist, määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele 358 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 179 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 107,4 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel.

Kellel on õigus vajaduspõhisele peretoetusele?

Vajaduspõhist peretoetust on õigus saada perekonnal, kus kasvab vähemalt üks riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust saav laps, kui:

  • perekonna keskmine kuine netosissetulek on taotluse esitamise kuule eelnenud kolmel kalendrikuul olnud alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri või
  • perekonnale määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelnenud kuu eest toimetulekutoetus.

Kes saab olla taotlejaks?

Taotlejaks saab olla see perekonna liige, kellele makstakse perekonna liikmete hulka kuuluva lapse või laste eest lapsetoetust. Seega peab kohaliku omavalitsuse poole pöörduma see lapsevanem, kes on taotlenud ka lapsetoetust (olenemata sellest, kelle arvelduskontole lapsetoetus laekub).

Perekonna peale saab esitada ainult ühe avalduse.

Kui tegemist on näiteks kärgperega, kus mõlemad vanemad saavad perekonna hulka kuuluva ühe või mitme lapse eest lapsetoetust, peavad nad omavahel kokku leppima, kes neist esitab avalduse vajaduspõhise peretoetuse saamiseks.

Perekonna koosseis

Vajaduspõhise peretoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:
 1) abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
 2) esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
 3) muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.
Perekonna koosseisu loetakse ka kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega. Samuti loetakse perekonna koosseisu kuni 24-aastane õpilane ja üliõpilane, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ei lange kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega, kuid kelle eest makstakse perekonnaliikmele lapsetoetust.
 

 Vajaduspõhise peretoetuse taotlemine

·         Vajaduspõhist peretoetust saab taotleda kohalikust omavalitsusest (valla- või linnavalitsusest), kelle haldusterritooriumil asub toetuse taotleja tegelik elukoht.

·         Taotlust toetuse saamiseks saab esitada kogu kuu jooksul (hiljemalt kuu viimasel tööpäeval).

·         Taotlusele tuleb märkida kõigi perekonnaliikmete nimed, isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid (õpilane, töötav, pensionär jne).

·         Juhul, kui perekonnale eelmisel kalendrikuul toimetulekutoetust ei määratud, tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonnaliikmete netosissetulekuid avalduse esitamisele eelnenud kolmel kuul, elatise maksmise korral ka makstud elatise suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toetuse taotleja seda oma allkirjaga.

·         Otsus toetuse määramise kohta tuleb kohalikul omavalitsusel teha kümne tööpäeva jooksul pärast kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide esitamist.

·         Toetust määratakse korraga kolmeks taotlemisele järgnevaks kuuks, kuid see makstakse välja igal kuul eraldi, mitte kolme kuu eest korraga.

Sissetulekute arvestamine

Peredel, kellele määrati vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust, ei ole vaja perekonna sissetulekuid tõendada. Sellisel juhul on vajaduspõhise peretoetuse saamise aluseks asjaolu, et perekonnale määrati eelmisel kuul toimetulekutoetust.

Kui perekonnale vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneval kuul toimetulekutoetust ei määratud, siis otsustatakse vajaduspõhise peretoetuse määramine perekonna taotlemisele eelneva kolme kalendrikuu sissetulekute põhjal. Sissetulekute arvestamisel lähtutakse seejuures järgmistest põhimõtetest.
 
Perekonna sissetulekute hulka arvatakse kõikide pereliikmete vajaduspõhise peretoetuse taotlemisele eelneva kolme kuu tulud, mis ei ole allpool erandina välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused (v.a kolmanda ja järgneva lapse lapsetoetus 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta), töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

Vajaduspõhise peretoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka:

  • riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
  • riigi tagatisel antud õppelaenu;
  • tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstavat stipendiumi ning sõidutoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • riiklike peretoetuste seaduse alusel makstud kolmanda ja iga järgmise lapse lapsetoetust 45 euro ulatuses iga nimetatud lapsetoetust saava lapse kohta;
  • vajaduspõhist peretoetust.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka sihtotstarbeliselt makstud stipendiume ning konkreetse kulu või kahju katmiseks makstud hüvitisi.

Sissetulekupiir

 

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir.

Vastavalt 2016. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2016. aastal perekonna esimesele liikmele 358 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 179 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 107,4 eurot kuus.