« Tagasi

Mis on peidus puude taga?

Kui on üks teema, mis läheb peaaegu igale eestlasele väga südamesse, siis on selleks meie metsad. Metsadega, nende hooldamise ja majandamisega seotud küsimustes võib olla nii tuliselt poolt kui vastu, aga ükskõikseks ei jäta see kedagi. Nii on loomulik, et metsa hooldamise teema on tõusnud päevakorda ka Kose vallas.

Vaadates, mis toimub mujal Eestis, siis on selge, et metsadega võib käia ümber tundlikult ja tulevikku vaatavalt, aga samas ka hoolimatult ja omakasupüüdlikult. On täiesti arusaadav, et kui täna kasvab meie kõrval kõrge mets ja homme seda enam ei ole, siis emotsionaalselt on see valus. Inimestel on raske mõelda järgmise kuu või aasta peale, rääkimata 15-20 aastases perspektiivis. Ometi peame metsa puhul silmas pidama ennekõike pikka vaadet.

Mets on meie kopsud, elurikkuse allikas. Mets on koduks paljudele loomadele ja lindudele ning taimekooslustele. Samuti kujundab mets meie elukeskkonda, loob inimestele võimalusi liikumiseks ja looduses ajaveetmiseks. Samal ajal vajab mets hoolt ja vaeva, et tulevikus oleks võimalik rääkida tervetest ja elujõulistest metsadest. Kui vaadata metsamajandamist talupoja mõistuse järgi, siis mets vajab hooldamist ja toitmist nagu iga teinegi „kultuur". Põllumees künnab sügisel põllu, külvab kevadel seemne, suvel pritsib ja toidab ning sügisel korjab saagi. Sama on ka metsaga, metsamees istutab täna puu, järgmise mõne aasta jooksul niidab rohtu ja võsa, et taim saaks jõu sisse ja hakkaks kasvama, paarikümne aasta pärast teeb valgustusraie, sealt edasi esimese harvendusraie, mille käigus antakse kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, mis jätkub kuni metsa küpseks saamiseni. Vajadusel vahepeal sanitaarraie, mida kavandatakse metsas, kus esineb surnud või kahjustatud puid ja nende väljaraie on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik ning lõpuks jõuab kätte uuendusraie aeg, peale mida kogu protsess kordub.

Kose Vallavalitsuse eesmärk ei ole lahendada täna ja siin ära neid probleeme, mis on teistes omavalitsustes tehtud õigesti või valesti, vaid keskenduda Kose aleviku ümbruse metsadele ja nende tulevikule. Soovime aidata kaasa lahenduse leidmisele, mis arvestaks nii metsa ja sealse elurikkuse hoidmise kui ka metsade teadliku ja järjepideva hooldamise põhimõtetega. 

Riigi Metsamajandamise Keskus (RMK) saatis valda kirja 14.05.2019 teavitusega, et soovib Kose aleviku ümbruses 2019. aasta lõpus majandada metsa ehk teha põhjendatud raieid. Kuna valdavalt oli tegemist lageraietega, siis soovis RMK kaasata kogukonda ja palus vallavalitsusel panna sellekohane teade Kose valla ametlikesse sõnumikandjatesse. Koosolek oli plaanitud läbi viia 28.05.2019 kell 16:00 Ravila mnt ja Ravila tee ristis, et siis kohe ka tegelik seis looduses üle vaadata. Vallavalitsus pani samal päeval Kose valla kodulehele www.kosevald.ee ja ametliku Kose valla FB lehele https://www.facebook.com/Kosevald/ ülesse teated toimuvast koosolekust. See oli esimene kohtumine, kui huvitatud osapooled kohtusid RMK esindajatega. Kohtumisele oli kokku tulnud RMK esindaja, kolm vallavalitsuse liiget ja viis huvitatud isikut.

Koosolekul otsustati:

1.       Kose aleviku ja suusaraja ümbruse raied viiakse läbi planeeritud mahus 12,6 ha 2019 detsembrikuus vastavalt ilmastiku võimalustele.

2.       Enne raietöödega alustamist:

2.1   Võetakse ühendust Sinilille tn 2 ja Sinilille tn 4 kinnistute omanikega ning märgitakse ära kõrval asuval raielangil (SA147 eraldised 2 ja 3) kasvama jäetavad puud. Sinilille tänava ja Kose-Kehra maantee vahelisele raielangile (SA147 eraldised 2 ja 3) jäetakse kasvama seal kasvavad männid, kased ja kõvalehtpuud, mis jäetakse langile säilikpuude gruppidena. Lisaks jäetakse Kose-Kehra maantee serva kasvama 5 m laiuselt seal kasvav lehtpuudest ja noorte kuuskedest riba

2.2   Võetakse ühendust Karu kinnistu omanikuga ja märgitakse ära kõrval asuval raielangil (SA152 eraldised 1 ja 2) kasvama jäetavad puud.

3.       Ravila maantee 29 hoonete vastas planeeritud lageraie käigus kujundatakse antud metsaala parkmetsaks. Raiutakse ainult kuivanud ja haiged puud ning valdav osa kuuskedest. Kõik vanad elujõulised männid jäävad kasvama. Pirita jõe poolset kallakut ei raiuta.

29.11.2019 võttis vallavanemaga ühendust Kose vallakodanik Virgo Orasi, kes andis teada, et RMK inimesed on metsas ja kohe alustatakse raieid. Kuna oli selge, et RMK tegevus tekitab jätkuvalt osades kogukonnaliikmetes küsimusi, kutsus abivallavanem Andrus Nilisk kokku täiendava kaasamiskoosoleku, mille eesmärk oli tuua RMK spetsialistid jagama kogukonnaga infot, millise koosluse ja vanusega metsa ning missuguste raietega on RMK-l kavas majandada. Samas lepiti RMK-ga kokku, et kuni koosoleku toimumiseni on metsas raierahu ning koosoleku tulemusest sõltub edasine tegevuskava.

Uus kaasamiskoosolek toimus 10.12.2019 vallamaja II korruse saalis. Heameel on selle üle, et täiendavast kaasamiskohtumisest võttis osa juba 37 asjast huvitatud isikut, lisaks kaks vallavalitsuse ja kaks RMK esindajat ning kolm Eesti Metsa Abiks (EMA) liiget. Koosoleku lõpuks jõuti arusaamisele, et Kose aleviku ümbruse metsades leidub huvitavaid ja väärtuslikke objekte (kuus aastat tagasi majandatud raielangil kahjustada saanud allikas, suur kuklasepesa, militaarpärand II maailmasõja aegsete laskekaevikute näol, Rahksoon ehk järskude kallastega oja, mille pikkus ulatub 4 km-ni ja nõlvade langus 19 meetrini), millega saaks tõsta Kose aleviku ümbruse atraktiivsust.

Peale teist kaasamiskoosolekut on kogukonna esindajad saatnud vallavalitsusele oma nägemuse Kose aleviku ümbruse metsades asuvatest huvitavatest objektidest, milledele nad soovivad teha täiendavaid uuringuid koos omapoolse rahastusega kodukoha paremaks eksponeerimiseks, sh:

·         taimestiku ja loomastiku inventuur;

·         pärand- ja pärimuskultuuri objektide leidmine ja registrisse kandmine;

·         kaitsealuste liikide inventuur – linnud, samblikud, seened jne.

Tulenevalt eelpool kirjeldatule lepiti veelkord RMK-ga kokku metsa minek, et kõik kogukonnale väärtuslikud objektid märgistada ja vaadata üle, kuidas saab nende ümber metsa majandada selliselt, et vältida kogukonnale oluliste objektide kahjustamist. RMK konsulteeris vallavalitsusega ning arvestades kogukonna liikmete suure huviga, tegi vallavalitsus ettepaneku minna metsa laupäevasel päeval (11.01.2020), et kaasatus oleks võimalikult laiapõhjaline. Algselt kogukonna kaasamisüritusena kavandatud sündmus kujunes kahjuks aga telekaamerate ees peetud meediasündmuseks, kusjuures väga paljud kohaletulnutest ei olnud üldse Kose valla elanikud. Seetõttu ei olnud võimalik kogukonna, RMK ja valla ühisel pingutusel jõuda kompromisslahenduseni ning päevakorras oli pigem Eesti metsade olukord tervikuna kui just Kose vallas konkreetse metsa hooldamisega seonduvate küsimuste lahendamine. 

Kose Vallavalitsus on seisnud ja seisab jätkuvalt oma inimeste ja kogukondade eest. Kuigi otsustuspädevus riigimetsa majandamise osas on RMK-l, on Kose Vallavalitsus kogu selles protsessis olnud aktiivne osapool, kelle huvi on leida osapooli rahuldav kompromisslahendus. Oleme sellel eesmärgil võtnud ette mitmeid konkreetseid samme:

·         Kevadel, kui toimus esimene kaasamiskoosolek, teavitasime Kose valla elanikkonda Kose valla ametlikes kanalites Kose valla kodulehel ja Kose valla ametlikul FB lehel.

·         Aasta lõpus, kui ilmnes kogukonnapoolne vastuseis RMK plaanidele, kutsusime kokku täiendava kaasamiskoosoleku. Info koosoleku kohta levis otse kogukonnaliikmete vahel, abivallavanem Andrus Nilisk palus kogukonna esindajal Virgo Orasil kaasata asjast huvitaud kogukonnaliikmeid, sest ametlikes kanalites teavitamise aeg oli planeeritud koosoleku läbiviimiseks liiga lühike.

·         11.01.2020 kaasamiskoosoleku info oli sarnaselt kevadisele koosolekule üleval ametlikes kose valla teavituskanalites, lisaks sai kutse saadetud otse e-mailile 10.12.2019 kaasamiskoosolekust osavõtnutele.

Vallavalitsus toetab kahel käel kogukonna ettepanekuid, sealhulgas:

·         Rahksoone reljeefse tervikliku koosluse säilimist;

·         pärandkultuuri ja militaarpärandi uuringuid ja nende eksponeerimist turismiobjektidena, nendeni viivate ligipääsuradade rajamist ja infotahvlitega märgistamist;

·         katastriüksusel 33702:002:0588 eraldisel nr 14 oleva allika korrastamist;

·         haruldaste lindude pesitsemispaikade säilimist;

·         olemasolevate puhverribade säilitamist metsaservades, soodustades tormikindlate ja elujõuliste puhveralade teket ja säilitamist avamaastike ääres;

·         osapoolte kaasamist sisulisel ja lugupidaval viisil.

Kogukond on oma pöördumistes viidanud kehtivale Kose valla üldplaneeringule, mille kohaselt  on vajalik metsade säilimine ning nende majandamine peab toimuma keskkonnaseisundi hoidmise ja keskkonnakaitse eesmärke silmas pidades.

Kose Vallavalitsus on kogu protsessi käigus seisnud selle eest, et metsi tuleb majandada kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, mis tähendab, et metsad peavad võimaldama erinevate väärtuste kasutamist ka pikemas perspektiivis.

Kose Vallavalitsus toetab koos kogukonnaga kõiki erinevaid raieviise, mis tagavad Kose aleviku ümbruse metsade tulemusliku uuendamise ja laiapõhjalise koosluse tekke, pidades silmas ja väärtustades ka tulevaste põlvkondadele looduslähedase elukeskkonna säilimist.

Kose Vallavalitsusele on olulised nii looduslikud metsakooslused, kui ka inimesed nende ümber ja igapäevane eluareng, mis toob aina rohkem ettevõtlikke inimesi Kose valda elama ja tegutsema, aidates meil ühiselt seda paika muuta kõigi jaoks paremaks koduks.

Kose Vallavalitsus